Seisin Balti ketis Pärnu maanteel Tallinna lähistel, olin 23.08.1989 a. 25 a. vanune.
Balti keti päevil olid mõtted ülevad, lootusrikkad, et Eesti saabki vabaks. Informatsiooni Balti keti toimumise kohta sain autoraadiost ja Balti ketis osalemist arutasin koos oma sõbraga. Balti ketis osalemiseks polnud vajalik teha erilisi ettevalmistusi, tuli minna lihtsalt õigel ajal õigesse kohta. Tänasel päeval võib öelda, et Balti kett oli oluline samm Eesti taasiseseisvumisel. Emotsioonid Balti keti toimumise ajal olid ülevad ning tänasel päeval on hea meenutada, et ka ise oli võimalus nii tähtsas ettevõtmises osaleda. Eriliselt liigutav oligi Balti kett ise- teadmine, et kõikides Balti riikides on kogunenud inimesed, kes kätest kinni hoides väljendavad oma vabaduse soovi. Inimesed Balti ketis olid heatujulised, lootusrikkad, sõbralikud ja koostöövalmid. Ilm sellel päeval oli ilus, päike paistis ja oli soe. Oma seismiskohale Tallinna lähistel sõitsime autoga. Pidime linnast välja sõitma, kuna linnas polnud ketis enam vaba ruumi. Seisime maanteel põldude vahel. Selles kohas, kus mina seisin oli piisavalt inimesi, seal oli ka palju autosid ja busse, millega inimesed olid kohale tulnud.