Minu vanaema Vaike, kes tol ajal oli 45-aastane, osales Balti ketis koos oma abikaasa Reinuga. Informatsiooni Balti keti toimumisest said nad oma töökohtadest. Töö juurest lasti nad lõuna paiku minema, et nad jõuaksid õigeks ajaks kohale. Balti keti erinevatesse kohtadesse sõidutasid inimesi bussid. Nendel inimestel, sealhulgas ka minu vanavanemad, kellel oli oma auto, pidid ka minema oma autoga. Kui mu vanaema ja vanaisa kohale jõudsid Läti piiri äärde, olid paljud inimesed juba ketis. Vanaisa jättis auto põllu peale, kus tema sõnul oli vähemalt tuhat autot ja bussi. Kui nad auto pargitud said, läksid nad korralduskomitee juhtnööride järgi Balti keti lülideks. Samal ajal kui inimesed üksteise kõrval käest kinni seisid, peeti kõnesid. Kuna nad seisid Läti piiri lähedal, pidasid valitsusliikmed kõnesid nii eesti kui ka läti keeles. Kõik inimesed, kes ketis osalesid, olid väga rõõmsad. Oli näha inimeste üksmeelt. Nad kõik soovisid saada Vene võimu alt vabaks. Pea kohal tiirutasid lennukid ja helikopterid, kust lennutati alla lendlehti. Ühe helikopteri pealt koguni filmiti. Pärast Balti keti moodustamist, kui pimedaks läks, lasid inimesed kätest lahti. Enne koju minekut süüdati veel lõke. Selle lõkke ääres peeti samuti kõnesid ning ka lauldi ja tantsiti. Pärast seda otsisid inimesed oma autod ja bussid üles ning hakkasid mitmes reas, ööpimeduses kodu poole sõitma. Vanavanemad mäletavad, et koju jõudsid nad kusagil kella ühe paiku öösel. Hoolimata väsimusest ei tulnud neil pikka aega und, sest elevus oli veel sees. Nende hinnangul oli see aegade parim üritus ning neil on kahju, et viimasel ajal ei ole midagi sellist toimunud