Aivars on pärit Cēsisest, kuid praegu elab Belgias. Tema üks suuremaid kirgi on tantsimine. Tänu sellele on ta saanud reisida kogu Euroopas, laiendada oma silmaringi ning leida üha uut innustust õppida maailma veel rohkem ja eri külgedest tundma. Kolm aastat tagasi hakkas ta tegelema jooksmisega, mis on muutnud tema elus mitmeid seisukohti ja ka seda, kuidas ta tajub iseennast, oma igapäevaelu ja tulevikku. See on pannud teda endale teadvustama, et inimese suurim vaenlane on tema ise. Aivars on 37-aastane. Inspiratsiooni Balti keti trassi läbimiseks leidis ta oma 11-aastase poja püüdlustest väikeste eesmärkide poole koolis ja spordis. Samuti andsid Aivarsile lisatõuke Balti keti läbimiseks Hispaanias toimuvad palverännakud Santiago de Compostelasse, mida saab teha nii jalgsi, joostes kui ka jalgrattal. Balti ketti ning selle äärde jäänud punktide aadresse, ajalugu ja olemust uurides kasvas Aivarsi veendumus, et Balti keti 25. juubeliaastal tuleb sama teha ka Baltikumis. Lisaks geograafia- ja ajalooalasele uurimistööle tegeleb ta ka aktiivse füüsilise valmistumisega selleks üsna ekstreemseks ürituseks. 25 aastat tagasi ühendasid inimesed Balti ketis käed 15 minutiks, Aivarsi eesmärk on läbida sama marsruut 15 päevaga jalgsi, enamasti kõndides. Tal on kavas läbida umbes 40–50 km päevas ning veeta iga päev teel 10–12 tundi. Marsruudi kogupikkus on umbes 707 km. Aivars Noviks–Grasise maraton mööda Balti ketti algab 14. juulil umbes kell 6.00 Vilniuses Gediminase väljakul. Tal on kavas jõuda 19. juulil Riiga ja lõpetada teekond 28. juulil Tallinnas. Selles ettevõtmises toetab Aivars Noviks-Grasis ka UNESCO Läti Rahvusliku Komisjoni (LRK) projekti „Balti keti lood“, mida viiakse ellu koostöös Eesti, Läti ja Leedu partneritega ning mille raames kogutakse inimeste mälestusi Balti keti aja ja selles osalemise kohta. Ka Aivars kõnetab oma teel inimesi ja kuulab nende lugusid. Projekti „Balti keti lood” raames on igaüks palutud jutustama oma Balti keti lugu ja avaldama seda aadressil www.thebalticway.eu. Tänavu möödub 25 aastat Balti ketist – kordumatust ja rahumeelsest massimeeleavaldusest, mille ajal ühendasid käed enam kui miljon inimest, et moodustada 600 km pikkune inimkett läbi Baltimaade ja liita niiviisi Eesti, Läti ja Leedu vabaduspüüdlused. Balti keti dokumentaalse pärandi moodustab väärtuslik dokumentide arhiiv. Olulisemad dokumendid, mis valiti välja Baltimaade ühistöös, kandis UNESCO 30. juulil 2009 rahvusvahelisse maailma mälu registrisse.
Lätlane Aivars Noviks-Grasis läbib jalgsi Balti keti trassi
Balti keti mälestuseks ja selle 25. aastapäeva tähistamiseks kõnnib lätlane Aivars Noviks-Grasis jalgsi Vilniusest läbi Riia Tallinnasse täpselt samal marsruudil, mida mööda kulges 25 aasta eest inimkett, mis sümboliseeris kolme Balti riigi iseseisvuspüüdlusi ja protesti Molotov-Ribbentropi pakti vastu.