Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.
Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni.
Muljetavaldavast rahumeelsest protesti-ja solidaarsusmeeleavaldusest kujunes rahukultuuri elav näide, tagades ligipääsu teabele ning päädides ülalnimetatud lepingu salaprotokollide ning nende allkirjastamisest tulenenud tagajärgede maailmaajaloolise omaksvõtmiseni. Sellest tulenevalt suurenesid Eesti, Läti ja Leedu enesemääramisvõimalused, ühtaegu edendati Nõukogude Liidu territooriumil tegutsevaid demokraatlikke liikumisi. Kolme Balti riigi taasiseseisvumine toimus rahumeelselt, luues pretsedendi, mida järgiti ja, loodetavasti, järgitakse teisteski riikides, väljendades ühtaegu inimsuse võitu totalitarismi üle. Balti kett muutis oluliselt maailmaajaloo kulgu, sest sai võimalikuks ainuüksi inimesi ühise sihi nimel vallanud ühtsus-ja meelekindlustunde tõttu.